Olen Armastuse pargis elanud umbes poolteist aastat. Selle aja jooksul on üha selgemaks saanud üks teema, mida olen ammu teadnud, aga mille järgi pole alati osanud elada: võõras vastutus.

Olen märganud, kuidas teiste eest tegemine ja nende päästmine võib näida õige, kuid tegelikult hoida mind ennast ja teisi tasakaalutuses. Kuidas vanale rajale tagasi pöördumine võib alguses tunduda lihtsam, aga pikemas plaanis õnnetuks teha.

Selles videos räägin, kuidas ma seda Armastuse pargis kogenud olen ja miks olen hakanud nägema, et teiste seljakotid kuuluvad neile endile.

See on minu isiklik kogemus. Ma ei saa öelda, et kõigil toimib see samamoodi.

Võõrast vastutust olen pikemalt lahti seletanud videos Võõras vastutus.

Mait Lillemäe, Armastuse park