Kas pimeruum on mulle?

Voodi ja tugitool pimeruumis Armastuse pargis

Pimeruum on koht, kus väline hakkab järk-järgult oma rolli kaotama ja sisemine oma rolli taastama. See on nagu öö ja päeva vahetus. See kogemus ei sobi kõigile.

Pikk pimedus ei pruugi olla meeldiv, sest see on uudne, teistsugune ja harjumatu. Uudsus võib tekitada hirmu ja ebamugavust. Seda tunnet ei võeta kellegi seest ära, et kogemust ilusamaks või lihtsamini kogetavaks muuta. Armastuse pargi pimeruum on ehe ja ilma välise sekkumiseta. Midagi ei lubata ega tehta lihtsamaks või ilusamaks, kui see on.

On vaid valik, kas valida see harjumatu sisemine teadaoleva ja mugava välise asemel või mitte.

Armastuse park võimendab seda, mis sinus toimub, ka ärevust. Kui sul on sellega probleeme või võtad selle tõttu ravimeid, ei sobi see koht sulle.

Kui tunded lähevad sinu jaoks liiga tugevaks, saad pimeruumist igal ajal välja tulla: uks ei ole väljast lukus ning otsus ja vastutus on sinu käes.


Vahel me soovime pimedast saada elamusi, midagi erilist, mida võiks proovida. Sellisel juhul on lihtne pettuda.


Üks kontrollküsimus, mida endale esitada: kas ma kardan pimedust… või ma kardan tegelikult üksi olla…? Aus vastus sellele küsimusele võib palju muuta.


Kuhu edasi

Kui tunned, et tahad seda kogeda, saad pimeruumi kohta lähemalt lugeda lehelt Pimeruum Armastuse pargis.